20 aastat Valios!

Tamar Oja teekond tootmisest tehase juhtimiseni.

Tamar Oja

Meie Võru tehase juht Tamar Oja on olnud piimandusega seotud kogu oma elu, juba tema lapsepõlvekodus olid loomad. Valio Võru tehases alustas ta 20 aastat tagasi juustusoolajana, füüsiliselt kõige raskemalt positsioonilt, kust ta on samm-sammu haaval liikunud tehasedirektori ametikohale. Ise pole ta kunagi juhipositsioonist unistanud ega selle poole püüelnud, aga tema pühendumus ja töötahe pole jäänud seniste kolleegide ja juhtide poolt kunagi märkamata.

Millal ja miks sa liitusid Valioga?

Olen maalt pärit, elu tõi mind Võru linna. Ma ütlen alati, et olen piimanduses olnud terve elu. Lüpsi olen näinud lapsepõlvest saati, minu vanematel olid loomad. Pärast sõjaväge töötasin poolteist aastat Kaska-Luiga talus kopajuhina, suvel tegime silo, talvel söötsin loomi ja transportisin karjanaisi.

Viskan selle üle nalja, et tol ajal sai palgatööle enamasti läbi tutvuste, mitte nii, et lihtsalt pakud ja tuled. Käisin Võru tootmisjuhi Vahur Võsu juures jutuajamisel, et soovin tulla, pärast pidin veel kolm kuud ootama. 2004. aasta novembrikuust olen siin ametlikult tööl.

Milline su teekond Valios on olnud?

Alustasin madalaimalt pulgalt, tegin juustusoolaja tööd ligi aasta. Järgmiselt suvepuhkuselt naastes oli tollane tootmisjuht paigutanud mu minu teadmata juustuliini operaatoriks. Minu asemel oli soolamisse võetud kaks uut inimest, nii hakkasin liinitööd õppima. Juustuliinidel operaatorina töötasin viis aastat. Sel ajal töötas meie juures tootmistehnoloog Valve Kelp, kes on muide ka Atleet juustu retsepti autor, tema hakkas mind järjest enam oma tegevustesse kaasama. Õppisin tema juures tegutsedes tohutult palju ja minust sai tootmisspetsialist – esimest korda elus hakkasin käima tööl esmaspäevast reedeni. Ka tootmisspetsialist jõudsin olla umbes viis aastat, selle aja jooksul asendasin ka vanemmeistrit ja vastutasin kogu tootmise eest. Seega üsna loogilise jätkuna pakuti mulle tootmisjuhi ametikohta. Ma ei soovinud seda vastu võtta, aga tehase juht Vahur Võsu rääkis mu pehmeks.

Mis põhjusel sa ei tahtnud juhi tööd vastu võtta?

Ma ei uskunud endasse. Juba tootmisspetsialistiks saades ei olnud mul piisavalt eneseusku. Samas kõik teised kinnitasid, et olen õige inimene seda tööd tegema.

Kaks aastat hiljem helistas mulle Valio tegevdirektor ning pakkus tehasedirektori positsiooni. Vastasin eitavalt, kategooriliselt. Tundsin, et piir tuleb ette. Aga kui tahad päriselt südamega tööd teha, siis võibki juhtuda, et oled ise ainus inimene, kes edasiliikumist takistab. Nii olin tehasedirektori kohusetäitja kaks aastat, alguses paralleelselt ka tootmisjuht. Tänaseks olen tehast juhtinud viis aastat.

Mis sa ise arvad, mis on sinu x-faktor, mis on aidanud saada juustusoolajast tehase juhiks?

Ma arvan et pühendumus. Olen alati tahtnud ise endale asjad selgeks teha, isegi siis, kui need ei ole kuulunud minu tööülesannete hulka. Juba juustusoolajana käisin 10-minutiliste pauside ajal liinitööd õppimas. Ma ei ütle kunagi, et see või teine ülesanne ei ole minu töö. Siiamaani on see kogu meie meeskonna tööeetika Võru tehases – alati tuleme vajadusel kodust välja, kui midagi juhtub. Mitte keegi ei ütle, et minu tööülesanded lõppevad siin – oleme ühise eesmärgi eest väljas.

Kuidas on tootmine selle 20 aasta jooksul arenenud?

Areng on olnud suur, kuigi juustutootmise protsess iseenesest eriti muutunud ei ole. Gaso-liin on meil aastast 1984. Aga oleme täna automatiseerimises väga tugevad, füüsiliselt rasket tööd on tehases vähem. Kui läheme praegu külalistega piima separeerimisse, siis esimene inimene seal on vastuvõtja. Ta istub oma arvuti taga, separeerimise pildid ees. Kui ma 20 aastat tagasi tööle tulin, siis separeerijad töötasid samas ruumis separaatoritega, kus oli 35-40 kraadi sooja ja töötati 24-tunnistes vahetustes. Täna midagi sellist enam ei näe. 

Kus sa näed ennast 10 aasta pärast?

Ma ise pole kunagi pürgija olnud, pigem on teised minus võimalust näinud. Olen alati arvanud ja arvan ka täna, et olen enda jaoks tipud saavutanud. Aga me ei tea kunagi täpselt ette, kuhu elu viib. Ma olen tegutseja, mistahes ajal, ka kehvemal, lihtsalt tõusen püsti ja teen asjad ära ja seda on inimesed minu kõrval osanud hinnata.

Learn how we helped 100 top brands gain success